1 Eni ⸤yambuma⸥-kene molemele tápu-yima, eni tápu-yi molemele mele na kepe aku-sipu tápu-yiliko moliu, na Krais mindili nurum kene kanurundu yili, na ⸤Pulu Yili-nga mulú-koleana⸥ tondulu talang puliele nondupa mokeringa lemba ulele ⸤Krais-nga yambuma⸥-kene wasie liimulú yi te-ko, na-ni eni-kene molemele tápu-yimandu aima tondulu mundupu mawa tepu kene nimbu mele: 2 “Pulu Yili-nga sipsip eni nokolemelema mimi-siku tápu-teku nokai.” niker. ⸤Pulu Yili-ni⸥ kongun ili ‘Eni teangi.’ nimba sirim akili ‘ ‘Teai.’ nikem akiliinga teamili.’ niku numanu kis panjiku we naa teai. Numanu waengu nipili teai. ⸤Pulu Yili-ni ‘Teai.’ nirim⸥ kongun akili ‘Ku-moni liimulú.’ niku naa teai. ‘Yambuma aima liipu tapunjupu nokamili.’ niku aima numanu siku teai.
5 Aku-siku mele eni yi-kumunjupuma yi-yumanga ungma táka-niku piliiku enini liiku ai sai.
8 Eni numanu-bo pípili molku, taki-taki kanuku konjuku molai. Lopa-pus llayon engle kolupa kene kung te topa nombandu andolemú mele aku-sipa eninga ele-tu ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-ni ‘Na yambuma ambulupu tepu kis-sambu.’ nimba aku tembandu andupa molemáliinga aku-siku molai. 9 ‘Pulu Yili-ni na taki-taki nokupa konjulimú. Pe ekupu kepe yu-ni na mundupa naa kelembako.’ niku tondulu munduku piliiku molku kene ‘Depollale nanga ele-túli, yu-ni na naa ambulupili.’ niku yunga ungele naa piliiku, liiku su siku, yu toku anjupa angnjai. Eni piliiku kene ‘Ya oliu numanuna buni membu molemulu mele we ma-koleana pali molemele yambu oliunga anginipilima aku-siku buni meku molemeleko.’ niku piliiku kene depollale-kene aku-siku teai.
10 Kanu-kene, eni ena layesele buni meku mulungí kene Pulu Yili yu-ni yu-yunu eni alsupa sukundu liipa angnjipa, ‘Eni ⸤nanga yambuma molemele mele⸥ munduku kilu naa kelku tondulu pupili molai.’ nimbá. Pulu Yili eni we kondu kolupa kene yu-ni penga eni yu-kene wasie ‘Kam-kamu tondulu talang pupa mindi puliele kene moliu koleana wasie molamili wai.’ nimba ya mana mandu sirim yi-nuim Krais kanili-ni oliunga nimba tinjirimeliinga Pulu Yili-ni oliundu aku-sipa manda nimbá. 11 ⸤Yambuma kene mélema kene pali⸥ Pulu Yili yu-yunu mindi kam-kamu tondulu pupa bi ola molupa mindi pupili molemú. Aku-sipa sika tipili.
12 Pepá gar-sipale topu siker ili Saillas-ni tonjukum. ‘Yu kongunuma enimbu naa kolupa mundupa naa kelepa aima tondulu mundupa telemú anginele.’ nimbu piliipu moliu. Pepá tokur ili ‘Pulu Yili-ni yambuma we kondu kolupa kene tepa liilimú mele piliangi.’ nimbu tokur. Pulu Yili-ni yambuma aima sika we kondu kolupa numanu monjulemálendu niker akili ‘Aima sika.’ niku piliilimili mele munduku naa kelku, tondulu munduku molai.
13 Krais-nga yambu-talape ⸤kolea-auli⸥ Bapillon molemele yambu kanuma-kene eni ⸤pepá topu siker⸥ yambuma-kene Pulu Yili-ni ui ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum-Bapillon-yambu kanuma-ni “Eni kapula molemeleye?” niku, niku mundukumele. Nanga málu Mak-ni “Eni kapula molemeleye?” nimba, nimba mundukumko.
14 Eni-enini anju-yandu kondu kolku kanglku “Kapula molemeleye?” niai.